Olen peitnud ennast
mustade riiete taha.
Olen peitnud ennast
meigi taha.
Olen peitnud ennast
värvitud juuste taha.
Olen peitnud ennast
kõva kesta taha.
Olen peitnud ennast
valu taha
leina taha
viha taha
kurbuse taha
rõõmu taha
“kõik on hästi” taha.
Olen peitnud ennast
iseenda taha.
…
Luues maske,võttes rolle,
mis ei kuulu mulle.
Lihtne on ju peituda
ja jamast mitte heituda.
Iseenda varjus,
miski siis ei karju…
Vähemalt väljast ja teiste ees..
Kuid seest?
Kuid sees mul hing karjus…
Mida sa teed?
Miks peidad end iseenda eest?
Miks lõputult rolle lood?
Enda ellu kolle kood?
…
Nüüd pole muud,
kui pahnast vabanen.
Lasen lahti rollid
puhun ära kollid.
Mustad riided seljast heidan
värve näitan südamele.
Sealt koorub hele toon,
mis armastuse ja minu nähtavale toob!
//12.02.2023
/Triinu Sirge
