On kevad 2023. Olen augus. Mitte küll (veel) füüsiliselt, aga vaimselt. Lõpmatult pikad teemad isiklikus elus seotult esivanematega on tekitanud sügava koha. See hiilib ligi märkamatult. Väliselt paistab, et kõik korras. Elan ju, söön, liigun ja teen isegi tööd. Mis viga mõtlevad inimesed? Tal ju kõik olemas. Tal ju kõik hästi. Jah, väliselt ongi nagu hästi. Isegi arvan, et kõik okei ja püüan ikka rühkida edasi. Võtan osa mõnest töötoast seotult ettevõtlusega – käin üritustel majast väljas. Teen isegi ühe kaastööna töötoa.
Kolisime perega Hispaaniasse 2023 aasta juulis. See on olnud huvitav seiklus, arvestades seda, et kolisime riiki, kus varem polnud meist keegi kunagi käinud, rääkimata siis Hispaania keele oskusest.
Meie kolimine oli äkkotsus ehk kolimine sai teoks 30 päevaga!
Selle ajaga lõpetasime Eestis suuremad otsad: sulgesime kaks äri, ehitasime valmis hoole ja armastusega loodud kodu, pakkisime asjad ja saatsime need teele Hispaania poole ning tegutsesime uue elu nimel. Sellest teekonnast ja elust Hispaanias see blogi räägibki 🙂
Meie perre kuuluvad, mina, Triinu, minu abikaasa Mikk ja meie 10-aastane tütar Nora. Kassihärra Mustu jäi Eestisse uue perenaise hoolde🐈
